Klaverisaatega laul
Instrumentaalversioon autori esituses.
Vanaemale
(Laura Linnaks)
Kriibib tee – kare jalge all,
mähkub ümber hall –
mürast, tolmust sall.
Valguskiirt varjab kalk betoon,
ümber kivist loor –
oma haarde koob.
Mõni samm jäänud minna siit,
vihmast märg on niit,
kuulda vilja viit.
Tuulenaer keerleb üle mäe;
varjuks ette käe –
taamal talu näen.
Kus päev veel kingib viimset valgust,
seal laotust peidab udu pehme siid
ja kaugelt paistab vana korstna suits –
lävel memm, ootus silmades.
Linnad täis maju jahedaid,
kurbi tänavaid,
pilke karedaid.
Tule nüüd, tule koju sa,
aias ootavad,
sõstrad punavad.
Kus päev veel kingib viimset valgust,
seal laotust peidab udu pehme siid
ja kaugelt paistab vana korstna suits –
lävel memm, ootus südames.
Kus päev veel kingib viimset valgust,
siin laotust peidab udu pehme siid
ja kaugelt paistab vana korstna suits –
lävel memm, rõõm on silmades.